Iiri viski.

Peamised erinevused šoti viski ja iiri viski vahel ilmnevad tooraine valikul ja ettevalmistamisel. Iiri viski valmistatakse peaasjalikult odrast (aga ka rukkist, kaerast ja/või nisust). Teatav osa odrast idandatakse ja kuivatatakse, see tähendab muudetakse linnasteks. Kuivatamine toimub kinnistes ahjudes, mistõttu linnased ei imbu suitsust läbi. Ka ei kasutata linnaste kuivatamisel kütteks turvast, nagu šoti viskide puhul, vaid puusütt.
Virdeks võetakse sobivas vahekorras otra ja linnaseid ning jahvatatakse jämedaks jahuks. Saadud toorainest valmistatakse vee lisamise ja kuumutamise teel virre, mis aetakse käärima. Pärmiseened muudavad virdesse lahustunud suhkrud alkoholiks. Tulemuseks on suhteliselt lahja alkoholi sisaldav vedelik, mis muutub viskiks pärast korduvat destilleerimist.
Destilleerimine toimub Iirimaal tunduvalt suuremates anumates kui Šotimaal. Tihti kombineeritakse erinevaid destillatsioonimeetodeid. Enamasti destilleeritakse iiri viskit 3 korda, šoti viskit 2 korda. Saadud värvitu vedelik jäetakse tammevaatidesse laagerduma vähemalt 3 aastaks.
Iirimaal tavaliselt viskisid hiljem omavahel ei segata. Seega ei saa iiri viskide puhul eriti rääkida taolisest linnaseviskide jaotumisest nagu šoti viskide puhul (Single Malt, Pure malt jne.)

Eelpool kirjeldatud erinevused on põhjuseks, et Iiri viski on tavaliselt pehmema ja magusama (kuigi see pole õige sõna) olemisega kui šoti linnaseviski.

Põltsamaa Viskiklubi liikmete arvates sobib iiri viski suurepäraselt desserdiks. Siiani üksmeelselt parim iiri viski, mida Põltsamaa Viskiklubi proovinud (tõsi neid on vaid 7-8), on Clontarf.
Clontarfist on eestis saadaval ka Clontarf Trinity, milles on parajates kogustes esindatud 3 erinevat "õekest":
Clontarf Single Malt, Clontarf Reserve ja Clontarf Irish Whiskey.

 

Põltsamaa Viskiklubi © 1996-2017